- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,88%61 357,38
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,88%61 357,38
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hämarad tehingud varjutavad Muski firmasid
Tesla Motorsi, SpaceXi ja SolarCity asutaja ning tegevjuht Elon Musk on oma ettevõtteid raskustest välja aidanud küsitavate võtetega.
Musk on võtnud eraisikuna laenu pankadest ja oma erinevatest firmadest, et toetada Tesla, SpaceXi ja SolarCity arengut, kirjutas The Wall Street Journal. Laenude tagatiseks annab ettevõtja aga oma osalusi samades firmades.
Kahtlased tehingud
Näiteks võttis Musk 475 miljoni dollarilise laenu, et osta SolarCity ja Tesla kapitalivajaduste rahuldamiseks nende firmade aktsiaid. Laenu tagatiseks andis Musk aga 2,51 miljardi dollari väärtuses ühe abivajava ettevõtte ehk SolarCity väärtpabereid.
Selline skeem on ohtlik, sest nii võib firma omaniku ja ettevõtte huvide vahel konflikt tekkida. Samuti võivad pangad aktsia hinna languse korral nõuda lisatagatisi. See tähendab laenuvõtja jaoks aktsiate sundmüüki või täiendava osaluse pantimist. Tulemuseks oleks aktsia hinna edasine langus. Sisuliselt on tegemist lumepalliefektiga.
Näiteks langes eelmisel aastal Valeant Pharmaceuticalsi aktsia 14 protsenti, sest ettevõtte tegevjuht Michael Pearsonile esitati 100 miljoni dollari suurune lisatagatise nõue. Viimane oli börsidel toimuva tõttu sunnitud 1,3 miljonit aktsiat maha müüma.
Kirjeldatud skeemile lisab riskantsust tõik, et nii Tesla kui ka SolarCity aktsiaid peetakse liiga kõikuvateks. Kui viimase väärtus on tänavu ligi 35 protsenti kukkunud, siis Tesla väärtus langes aasta esimese kahe kuuga 40%, kuid teenis hiljem kahjud tasa.
Musk aga leidis, et aktsiate volatiilsus ei tohiks võlausaldajatele ega tema ettevõtete väiksematele aktsionäridele muret valmistada. “Üritan neile selgeks teha, et olen nagu kapten, kes lahkub uppuvalt laevalt viimasena,” üritas Musk investoritesse optimismi süstida. Ettevõtja kinnitas, et tal pole mingit kavatsust oma oslusi ettevõtetes müüa, pigem on ta valmis oma SpaceXi osalust ka edaspidi Tesla ja SolarCity hüvanguks pantima.
Ka ettevõtluskapitaliga tegeleva firma Draper Fisher Jurvetson partner Stephen Jurvetson leidis, et Muski tegevus ei kujuta laiemas plaanis mingit ohtu. “Muski kirg oma ettevõtete arendamisel võtab hingetuks,” ütles ta. “Ta on laenude tagatiseks andnud vähem kui 5 protsenti oma osalustest,” rahustas Jurvetson skeptikuid.
Erinevatel andmetel on Muskil Teslas ligi 27 protsendiline osalus, mis on väärt 9,36 miljardit dollarit. Samuti on tal 22protsendiline osalus SolarCitys, mis on väärt 726 miljonit dollarit. SpaceXi osaluse suurus pole teada ning seda on Musk keeldunud avaldamast.
Riik on raha pärast mures
Muski tehingud SpaceXi aktsiatega ning nende seadmine tema teisi firmasid teenivate laenude tagatiseks on tekitanud küsimuse, kas raha, mida USA kosmoseprojektideks eraldab, kasutatakse ikka sihtotstarbeliselt.
Hetkel kuum
SpaceX on saanud riigilt 3,2 miljardit dollarit kosmoseprogrammi arendamiseks ja seadusandja tahab kindel olla, et seda ei kasutata kaudselt SolarCity või Tesla turgutamiseks.
Musk keeldus teemat kommenteerimast, kuid SpaceXi kommunikatsiooniosakonnast kinnitati, et valitsuse rahadega midagi keelatut ei tehta.
Laenab ka oma firmadelt
Teine Muski skeem on laenata raha oma paremal järjel olevatest ettevõttest, andes tagatiseks osalusi mõnes teises firmas. “Minu peas süttib punane tuluke, kui kuulen sellisest rahade ümberjagamisest ühe isiku erinevate ettevõtete vahel,” ütles Unit Economicsi asutaja ja vanemanalüütik Nathan Weiss selliste tehingute kohta.
Muski arvates pole sellise rahapaigutamise juures aga midagi valesti. “Kui ma palun investoritel raha juurde panna, siis ma tunnen, et olen moraalselt kohustatud ka ise panustama,” kaitses ta oma tegevust. Tema arvates on tähtis jälgida, et kui mõni ettevõte tema impeeriumis kahjusid kannatab, siis ei kanduks see edasi teistele firmadele. Seda ohtu aga Muski sõnul ei ole, kuna tagatised moodustavad niivõrd väikese osa kõikidest tema osalustest.
Skeemitamine on edu toonud
Hoolimata hämaravõitu skeemidest on Muski ettevõtted edukad. Tesla poolt müüki paisatava uue Model 3 vastu tundis esimese nädalaga huvi 325 000 inimest, kes kõik olid valmis oma soovi ka rahalise sissemaksega garanteerima.
Tesla aktsia on alates 10. veebruarist 75% võrra tõusnud.
Seotud lood
- ST
Märkimisperiood kestab 9. novembrini
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Investor Toomase kommentaar
- ST
Märkimisperiood kestab 9. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Tagasi Äripäeva esilehele